Tartu Ülikool Semiootika osakond



Download 17.5 Kb.
Date conversion18.04.2016
Size17.5 Kb.
Tartu Ülikool

Semiootika osakond

Kultuurilugu (2.osa) SOSE.01.139
Ivar Leemet

Referaat


Kassiidid ja Babüloonia kultuur

2005


Kassiidid.

Kassiidid olid tõenäoliselt Zargose mäestikest, Eelamist põhjapoolt, pärit hõim, kes rääkis mitte-indoeuroopa keelt. Nad vallutasid babüloonia ja lõpetasid sellega Vana-Babüloonia ajastu ja ühendasid esmakordselt iseseisvate linnade võrgustikku ühtseks territoorimiks - Babülooniaks. Kassiitide hegemoonia Babülonis, Nippuris ja teistes keskustes kestis 1595-1155 e.Kr. Umbes 1775. aasta paiku alustasid nad tungi Babülooniasse.


Majandus-poliitine elu Kassiitide perioodil Babüloonias.

Ent nende esimene ajalooline ilmumine oli 18. saj e.Kr kui nad ründasid Babülooniat 9-nda (Hammurapi poja) Samsu-Iluna valitsusperioodi aastal. (Valitses 1749-1812 e.Kr). Viimane tõrjus nad, kuid järgnevalt said nad kontrolli Põhja-Babüloonia üle peale Babüloni langemist hetiitidele 1595. aastal. Babüloonia oli sellel ajal sisemiselt nõrgestatud - sõja tõttu Hati riigiga - ning järgnevalt vallutasid nad ka Lõuna-Babüloonia (1475. aastal). Hetiidid olid ära viinud küll Marduki kuju, kui kassiidid said selle enda valdusse ja tõid tagasi Babüloni ning samastasid ta enda Shuqamuna’ga. Kokkulangevus nende eduga on siiamaani lahtine seoses puuduva dokumentatsiooniga “pimedast ajastust”. Samuti pole peale mõningate leidude pealiskirju ega dokumente kassiitide keeles ja see ei saa olla puhtalt õnnetuslik, vaid tõenäoliselt seotud kirjanduse tagasitõmbumisega ametlikes valdkondades. Kassiitidest valitsejate ajal, kes nimetasid Babüloni Karanduniash’iks tõusid esile poliitika ja militaarse iseloomu poolest Vana-Idamaades. Uuesti ehitatud pealinn Dur-Kurigalzu kuninga Kurigalzu I järgi (ca 1400- ca 1375). Tema järglased Kadashman-Enlil I (ca 1375 – ca 1360) ja Burnaburiash II (ca 1360 – ca 1333) olid kirjavahetuses Egiptusega - Amenhotep III ja Amenhotep IV’ga. Lisaks oli neil edu ehitada poliitiliselt stabiilne kassiitide monarhia. Kassiidid valitsesid Bablülooniat parktiliselt ilma segamata ligikaudu 410 aastat - see on pikim valitsust ühe dünastia kohta Babüloonia ajaloos. Kuigi 1333 e.Kr oli siiski väiksem ülestõus ja 7-aastane Assüüria poolne „vaheaeg”, said kassiidid siiski troonile tagasi.


Kassiitide mõju.

Lõuna-Mesopotaamia muutmine üheks territoriaalseks alaks pigem kui lihtsalt liiduks linnade vahel, tegi Bebülooniast rahvusvahelise jõu. Kassiidi kuningad rajasid kaubanduse ja diplomaatia Assüüria, Egiptuse, Eelami ja Hati riigiga ja Kassiitide kungingakoja liikmed abiellusid vastatsikku nende perekondadega. Babülonis jt linnades oli kõikjal võõrkaupmehi, ning Babüloonia kaupmehed olid ise aktiivsed ka Egiptusest (põhiline allikas Nuubia kullale) Assüüria ja Anatooliani. Kassiitide kaaluvihte, pitseerimist ja saadetiste indentnifitseerimist ning kommert-mõõteriistu on leitud Teebast, Kreekast, Lõuna-Armeenias ja isegi laevahuku säilmetest Türgi lõuna rannikul.

Kassiidi kuningad hoidsid kontrolli enda valduste üle läbi administreeritud provintside võrgustikus, mida juhtisid asevalitsejad. Lisaks Babülonile ja uuele pealinnale Dur-Kurigalzu’le oli võrdselt tähtsaks keskuseks ka taaselustatud Nippur, mis oli 1730 e.Kr justkui mahajäetud, kuid just siis sai kassiitide perioodil nt templid ülesehitutud üksikajaliku täpsusega nende algsetele kohtadele.

Teised täpsemad keskused olid kassiitide perioodil Larsa, Sippar ja Susa. Isegi pärast kassiitide dünastiat, mis 1155. aastal troonilt tõugati, provintsiaalne süsteem jätkus ja riik säilis koos tervikuna kuni Teise Isini dünastiani.

Kuigi Babüloonia ühikonnale arvateks kassiitidel vähe mõju olevat, siis väljakäevamised Urukis on näidanud teatavad ajajärki Babüloonia kunstis. Sealjuures oli kassiitide mõju siiski pigem majanduslik-administratiivset laadi. Ühena majanduslikest tuleb kindlasti ära märkida hobuste kasutuselevõtt, nimelt hakati neid kasutama suurel hulgal, kuigi varem neid juba Babüloonias tunti, siis illustreerib hobuste staatust perioodil Hati kuninga ütlus „rohkem kui õlgi”. Muus kultuurisfääris toimus ootev seis, mis kulmineerus Asüüria militaarse tõusu ja rünnakuga kaasnenud nõrgenemisena. Politiilist tagasiminekut hakkasid iseloomustama ka kultuurilised, ning eriti kunsti alal – ümarskulptuur, reljeefid ega rakendus-kunst ei olnud võrreldavad III aastatuhende mälestusmärkidega. Pigem võis seal märgata omapära kuid mitte täiuslikkust ning ei anna võrrelda Uri dünastiast rääkimata Hammurapi jõudsa arengu perioodist. Seisak oli tegelikkuses üldine ka kirjanduses ja teaduses, ning seotud kontsentreeritud tähelepanuga andministratiivsusele nt kudurrud ehk piirikivid(,mis hakkasid täiendama niigi töötanud maakatastit), jättes ühiskondlikku stratifikatsiooni jälgimata. Viimase tähtsustamine andis suure arengu eelise nt Egiptuse Keskmisele Riigile.

Dokumentantsioon kassiitide perioodist põhineb enamasti hajutatud ja lahtirebitud tahvlitelt, mis pärinevad Nippurist, kus tuhanded tahvlid ja fragmendid on välja kaevatud. Need sisaldavad administratiivseid ja õiguslikke tekste, kirju, pealiskirju, kudurrusid (võrreldavad maa kinkelepingute ja privileegidega), privaatseid mälestustahvleid ja isegi literaalseid tekste (sageli osa ajaloolisest eeposest?).


Igaljuhul sajandite jooksul imbusid kassiidid Babüloonia populatsiooni. Kaheksa viimast kassiidist kuningat igaljuhul on akkadi nimedega ja kassiidi printsessid abiellusid Assüüria kuninglike perekonnaga. Kassiide valitsusperiood hakkas aga ohustuma Assüüria poolse miltaarse survega, kuigi selles võitluses oli liitlased kassiitidele Eelam ning tuge andis ka Assüüria enda ülikkond. Viimased tapsid 1250. a. nt assüüria vallutaja Tukulti-Ninurta I.. 1190. aastal toimub suurem kaotus, ning Babüloonias haarasid võimu Babüloonia päritolu dünastia ise (silmapaistvam neist oli Nebukadnetsar I) – sõda sealjuurs iseenesest jätkus ning nüüdselt ka elamiitidega.

Assüürlasest kuninga Ashur-Dan’i all aga kadus viimane kassiidist kuningas Babülooniast umbes 12. saj e.Kr ja „vahevalitsus”. Teatavat edu saavutas assüürlaste vastu Nebukadnetsari poeg Marduk-Nadin-Akhe kuid Babüloonia kaitsevõime hakkas lõppema, ning 1060. aasta piku lõpetas ka Babüloonia IV dünastia enda päevad Babüloonia valitsejana.


Jäänused Kassiitidest.

Kassiitide panustus Babüloonia kultuurile pole siiani veel selged, sealjuures on teada kassitede päritolu osadel Akkadi sõnadel. Kassiitide hõim Khabira aga ilmselt rändas Babüloonia alale. Jäänused kassiidi hõimudest aga elasid ilmselt mägedes Loode-Eelamis, kohe Holwan’ist lõunas, kui Sennacherib ründas neid 702. a e.Kr


Keel.

Nagu teisedki Eelami mitte-semiidi hõimude keeled, oli aglutinatiivne enda keskkonnas; vaid fragmente kassiitide sõnavarast on säinud Cuneiformi tahvlil. Seal on lisaks veel nimekiri kassiitide nimedest nende Semiidi ekvivalentidega ja mõned tehnilised terminid. Mõningaid Kassiidi jumalaid tutvustati ka Balüloonia panteonil. Muud pole eriti säilinud; ilmselt polnud neil mingit sidet indo-euroopa keeltega nagu ekslikult on arvatud. Kassitide uurimine on takistatud ka faktiga, et nende bürokraatiaga juhtis kaubandust Akkadis.



Kasutatud materjalid:
Wikipedia, veeb, http://en.wikipedia.org/wiki/Cassite

Struve, V, V, Vana-Idamaade ajalugu, Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1949, 583 lk


The database is protected by copyright ©essaydocs.org 2016
send message

    Main page